Glütsiin
Mis on glütsiin, kust see tuleb, kui palju seda toidulisandites on ja miks see pulber on magusa maitsega.
Sellel ainel ei ole Euroopa Liidus lubatud tervisealast väidet. Seepärast kirjeldame, mis see on ja kuidas seda võetakse, kuid ei väida, mida see organismis teeb.
Mis see on
Glütsiin on ehituselt kõige lihtsam aminohape. Organism toodab seda ise ja toiduga saab seda iga valguga; eriti palju glütsiini on kollageenis ja želatiinis. Nimi tuleb kreekakeelsest sõnast glykys — magus: puhas glütsiin on magusa maitsega.
Glütsiini toime kohta ei ole Euroopa Liidus väiteid lubatud, seepärast ei kirjuta me unest ega närvisüsteemist, vaid kirjeldame ainet ja tooteid.
Kuidas etiketti lugeda
Glütsiini müüakse pulbrina (portsjon 3 g ja rohkem) ja 500–1000 mg kapslitena. Glütsiin on ka mineraalide vormide nimes: magneesium-, tsink- või raudbisglütsinaat on glütsiiniga seotud mineraal. Sellistes toodetes on glütsiin ühendi osa, mitte eraldi annus.
Kuidas võetakse
Pulber lahustatakse vees või lisatakse jookidesse osa suhkru asemel, kapsleid võetakse pakendi juhiste järgi. Rasedad, imetavad emad ning klosapiini või muid psühhotroopseid ravimeid võtvad inimesed peaksid enne kasutamist pidama nõu arstiga.
Korduma kippuvad küsimused
Miks on glütsiin magus?
See on molekuli enda omadus; aminohappe nimigi tuleb kreekakeelsest sõnast „magus“.
Kas magneesiumbisglütsinaat on glütsiin?
See on glütsiiniga seotud magneesium. Magneesiumi kogus on märgitud eraldi, glütsiin on ühendi osa.
Pulber või kapslid?
Mitmegrammiste annuste korral on pulber soodsam; väikeste annuste korral on kapslid mugavamad.
Muud aminohapped poes
